Kingitusena EV100 puhul valmiv Eesti teatrite koostööprojekt ''Sajandi lugu'' sai avalöögiAvaldatud: 16.03.2017

Alates augustist 2017 kuni juulini 2018 jõuab iga kuu publiku ette üks Eesti Vabariigi elukümnendist inspireeritud lavastus, mis valmib kahe Eesti teatri koostöös. Liidud sündisid aga loosi teel!  

Rakvere teatri delegatsioon "Sajandi loo" avasündmusel Foto: Sander Ilvest/Postimees

Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel asusid teatrid vabariigi sajandaks sünnipäevaks kingitust valmistama juba kolm aastat tagasi, mil otsustati üheskoos publiku ette tuua Eesti Vabariigi sajandipikkune lugu.

Eesti Etendusasutuste Liit jagas sajandi kümnenditeks, heitis pilgu ka tulevikku ja otsustas, et kõik lavastused luuakse vähemalt kahe teatri koostöös. See, millised teatrid loomingulise paari moodustasid ja milline kümnend ühislavastuse aineseks sai, selgus loosi teel.
Nüüd on kingituse üleandmise aeg. Selleks kogunes Eesti teatrirahvas eile presidendi lossi juurde, et Eesti Vabariigi presidendile Kersti Kaljulaidile üle anda esimene ühispilet kõigile «Sajandi loo» lavastustele. Ühtlasi sai teatavaks sadakond ettevõtmise jaoks ühiskonnas olulist algatust, isikut ja organisatsiooni, keda samuti ühispiletitega tänada ja tunnustada soovitakse.

Avaüritusega anti üheskoos sümboolne avaakord kõige suuremale koostööprojektile, mida eesti teatris kunagi tehtud. Mängides läbi vabariigi elulugu, teeb kõnealune projekt ise omamoodi ajalugu: kahtlemata on see nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades meie teatriloo suurim lavastus. Omaette väärtus on ka projekti programmeeritud teatritevahelisel koostööl, mis sünnitas uusi ja üllatavaidki loomingulisi kooslusi. 

Siit edasi jõuab alates augustist 2017 kuni juulini 2018 iga kuu publiku ette üks Eesti Vabariigi elukümnendist inspireeritud lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit kokku taas 2018. aasta septembris Tartus, kus Draamafestivali ajal toimub kõigi «Sajandi loo» lavastuste etendusmaraton.

Projektis osalevad teatrid ja esietenduste ajakava:
2017. aasta august – teater NO99 ja välispartnerid. Vahemik 1910–1920
2017. aasta september – Sõltumatu Tantsu Ühendus ja Vanemuine. Vahemik 1920–1930
2017. aasta oktoober – Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teater. Vahemik 1930–1940
2017. aasta november – Von Krahli Teater ja Tartu Uus Teater. Vahemik 1940–1950
2017. aasta detsember – Endla teater ja Kuressaare Linnateater. Vahemik 1950–1960
2018. aasta jaanuar – Estonia ja Kanuti Gildi Saal. Vahemik 1960–1970
2018. aasta veebruar – R.A.A.A.M. ja Ugala teater. Vahemik 1970–1980
2018. aasta märts – Vaba Lava ja NUKU. Vahemik 1980–1990
2018. aasta aprill – Rakvere teater ja Fine 5. Vahemik 1990–2000
2018. aasta mai – Vana Baskini Teater ja Tallinna Linnateater. Vahemik 2000–2010
2018. aasta juuni – Nargenfestival ja Eesti Draamateater. Vahemik 2010–2020
2018. aasta juuli – Vene Teater ja koolid. Vahemik 2020–….
2018. aasta september – lavastuste maraton Tartus Draamafestivalil

Esimeste lavastuste piletid on nüüd müügil. Vaata lähemalt siit. 

«Sajandi loo» sisututvustused:

1910–1920
NO99/välispartnerid
«Revolutsioon»​

Autorid: Semper/Ojasoo
Esietendus augustis 2017
Nüüd üles, keda needus rõhub,
nälg, orjus ikkes hoiavad,
keeb mässul rind ja võitlus lõhub
me orjakütked, ahelad!
Me vägivalla hävitame,
uus, parem ilm on meie püüd,
uus ilm, kus võidul ülendame
neid, keda orjus rõhub nüüd.
Refrään:
Viimse võitluse Maale
lahing otsustav toob,
Internatsionale
meil uueks ilma loob.
(«Internatsionaal». Sõnad Eugène Pottier, tõlge Hans Rooskaja (Pöögelmann))

1920–1930
STL/Vanemuine
«Rännakud»

Autorid: Kadri Noormets, Sigrid Viir, Oliver Kulpsoo
Lavastusgrupp: lavastaja Tiit Palu, helilooja Kara-Lis Coverdale (Kanada), koreograaf Ruslan Stepanov, lavastusdramaturg Deivi Tuppits, kunstnikud Mare Tommingas ja Silver Vahtre
Esietendus september 2017
Rännakud. See on ühine teekond keele ja kodumaa mõtteruumis. See on kahest lavastusest koosnev lugu, mida ühendavaks sillaks on interaktiivne veebileht, kuhu on koondatud artiklid, fotod, pildid, tekstid ja helid. Teatrite koostööna valminud leht annab sissejuhatuse lavastustesse, ning aitab neid mõista, saada lisateadmisi Eesti ajaloost ja valitud kümnendist.
Tõotatud maa. Kodumaa leid ja isamaa lugu, mida lahendatakse negatiivi kaudu. Positiiv kui negatiivi potentsiaal, negatiiv kui positiivi võimalus. Mis on sisse- ja väljafokuseerimise erinevus; kuivõrd on võimalik puudutada detaili, olles fookusega veel/juba üldisel? Mis on üldpildi ja detaili vahe, kui lainurk ja teravnurk annavad informatsiooni teineteise kohta? Millistele mastaapidele toetutakse, millistele mastaapidele üldse toetuda saab? Kui väike või suur peab pilt/haare olema, et sellele toetuda saaks, et see tuge/tõde pakuks? Kui väike või suur peab kodumaa olema, et sellele toetuda saaks, et see tuge/tõde pakuks? Kas isamaa ja kodulugu on piiritletud, kas ema armastus on piiratud? Kui kodu on see, kus on omad, siis mis on see, kus on võõrad, kui võõra mõistet ei tea? Mis muutub, kui võõra mõistet selgitada, või mis on elus juhtunud, et võõra mõiste on selgeks saanud? Rääkida enda lugu võõra kaudu, rääkides võõra lugu enda pinnalt – osutamine palmipuudele, endal kuused-kased toas – kodustades küsimust, milleks ja kuhu me läheme, milleks ja kuhu on mindud.
Maarjamaa laulud. Kui sada aastat tagasi sündis Eesti Vabariik, tekkisid eesti keelele varasemast hoopis teised võimalused ja nõuded. Oma riik ja eestikeelne teadus kutsusid esile keeleplahvatuse, eesti keele kasutusala laienes kodust ja luulest kateedrisse ja tähetorni. 1920ndatel loodi keelekomisjonides kümneid tuhandeid uusi sõnu ja mõisteid meile praegu igapäevaseks saanud nähtuste kirjeldamiseks. See oli otsekui uue universumi sünd, plahvatus kõikidesse suundadesse korraga. Eesti keelest sai keel, milles võis filosofeerida, taimi ja selgrootuid uurida, suhelda omavahel kui tahes peentest ja peenikestest asjadest.
Meie emakeel on eesti keel. Me mõtleme, tunneme, suhtleme, armastame, kõneleme, loome ja kahtleme eesti keeles. Me kasutame eesti keelt, mis loodi Eesti Vabariigi esimese kümnendi palangus. Maarjamaa laulud on lavastus, milles mõeldakse ja tantsitakse eesti keeles. See lavastus lähtub 1920ndate keeleplahvatusest. Selle plahvatuse jõud on meid siia kandnud. 

1930–1940
VAT Teater, G9 ja rahvusraamatukogu
«Sirgu Eesti»

Esietendus oktoobris 2017
Öeldakse, et ajalugu on võitjate kirjutatud. Napoleon leidis kogunisti, et ajalugu on vaid hulk valesid, milles on ühiselt nõustutud. See jätab mineviku mäletamisest äärmiselt subjektiivse ja juhusliku mulje. Ometi põhineb ühe rahva enesekuvand ju suuresti just ajalookäsitlusel.
Väikese Eesti pikas ajaloos võib modernse identiteedi kujunemises pidada tähenduslikuks 1930ndaid, kui majanduskriisist ja sisepoliitilisest kemplemisest kurnatud kodumaal tõstis pead uus jõud – vastuolulised vabadussõdalased, kelle eesotsas noor ja karismaatiline advokaat Artur Sirk. Vapsidel õnnestus võita rahva poolehoid ja 1933. aastal võeti vastu uus põhiseadus. Tundus, et jätkuvad aastad kuuluvad Sirgu visiooni ellurakendamisele. Salakavalamad jõud Konstantin Pätsi kehastuses aga lõpetasid selle lillepeo kiiresti – vabadussõdalaste juhid vangistati ja muutuseplaanid maeti maha. Tänaseks ei ole Artur Sirgu nimi enam tuttav just väga paljudele eestlastele. Teatrirühmitus G9 ja VAT Teater viivadki vaatajad teatrirännakule läbi labürindilaadse rahvusraamatukogu, et näidata pisut suuremat Eestit, Sirgu Eestit.

1940–1950
Von Krahli Teater / Tartu Uus Teater
''BB ilmub öösel''
Esietendus novembris 2017

On jahedad 1940. aastad. Vastuoluline isiksus BB saabub Hitleri kartuses Soome maapakku, jäädes Venemaale Stalini juurde sõitmise suhtes siiski kahtlevaks. Teda võõrustab oma maamõisas kommunistist mõisaproua Hella, sünnilt eestlane, äärmiselt vastuoluline isiksus. Samal ajal leiavad teisel pool Soome lahte aset pöördelised sündmused. Eestisse saabuvad teise riigi sõdurid ja jaamadest väljuvad küüditamise rongid. Euroopa vastuoluline lavastaja BB kohtub kommunisti maamõisas boreaalse paralleelilmaga. Teisel pool lahte kohtuvad eestlased unustusega. 70 aastat hiljem saabub taas Euroopasse kuuluv publik puhaste rongidega Tapale, kuhu on koondatud ühendriikide ühendväed, et ajalugu ei korduks. Neile mängitakse vanas raudteejaamas lugu eurooplasest BBst, kes kohtub kommunisti maamõisas boreaalse paralleelilmaga. Olukord on väga vastuoluline.

1950–1960
Endla teater / Kuressaare Linnateater
Esietendus detsembris 2017
Lavastuse täpne sisu ja pealkiri pole veel selgunud.
Teksti kirjutab Andrus Kivirähk, lavastab Peeter Tammearu, kunstnik on Liina Unt, osades Endla teatri ja Kuressaare Linnateatri näitlejad.

1960–1970
Rahvusooper Estonia / Kanuti Gildi SAAL
Manfred MIMi ooper «Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas»

Esietendus Rahvusooper Estonia teatrisaalis 19. jaanuaril 2018
Õnneliku juhuse tõttu sattus Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi valdusesse Eesti ooperimaastikul seni avastamata ooperi libreto ning tundmatus noodikirjas partituur. Teose on 60ndate paiku loonud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred MIM ning see räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof. Selle sündmuse tõttu on nad eneselegi ootamatult saanud alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates.
Kanuti Gildi SAALi eestvedamisel on MIMprojecti rohkem kui kümnest erinevate alade loovinimestest koosnev ühendus nüüdseks läbi töötanud enamiku Manfred MIMi märkmeid ning restaureerinud ja dešifreerinud partituuri. Euroopas kasutatav standardne noodikiri ei võimaldanud Manfred MIMil muusikalisi ideid piisava täpsusega kirja panna, nii et ta arendas välja keerukama notatsiooni. Transkribeerimise ja lahtimõtestamise käigus on valminud monumentaalne suurteos, mis kaasab pea kogu Estonia teatri koosseisu, solistid, koori, orkestri, balletitantsijad jt.

1970–1980
Ugala teater / MTÜ R.A.A.A.M
Mihhail Durnenkov «Hipide revolutsioon»

Lavastaja Juri Kvjatkovski, kunstnik Oksana Peretruhhina
Esietendus veebruaris 2018
Kangelaspoeem Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse. On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin «sistema». Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi «Sopals». Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.
Mis on Nõukogude Liidu keskpunkt?
Punane väljak on Nõukogude Liidu keskpunkt.
Mis on maailma keskpunkt?
Sina oled maailma keskpunkt.
«Make love, not war»

1980–1990
Vaba Lava / NUKU
Esietendus märts 2018
NUKU teatri ja Vaba Lava eesmärk on luua lavastus, mis käsitleks 1980ndaid aastaid nii Eesti kui ka maailma ajaloo kontekstis laiemalt, leides ja luues selle jaoks unikaalse ja kujundipõhise teatrikeele. Vaba Lava ja NUKU teater otsivad partnerit, kellele on omased nüüdisaegsed objekti-,
visuaal- või nukuteatri väljendusvahendid. Parima idee leidmiseks korraldati konkurss.

1990–2000
Rakvere Teater / Fine 5
Autorid Urmas Lennuk ja Aapo Ilves
Esietendus aprillis 2018
Valmiv lugu kannab meid karmidesse 1990. aastatesse. Eesti saab vabaks ja kõik uksed tunduvad avanevat. Maksma hakkab Eesti kroon. Missivalimised, algajad ärimehed, tümpsumuusika, narkourkad, prostitutsioon ja lokkav kuritegevus. Need on vaid mõned märksõnad, millele meie lavastus pilgu heidab. Vormiliselt peaks teos liikuma suurte klassikute Johann Wolfgang von Goethe ja Henrik Ibseni värssdraamade jälgedes. Fookuses oleksid kaks noort inimest, kelle eluseiklused selles kirevas kümnendis luubi alla saavad võetud.

2000–2010
Tallinna Linnateater / Vana Baskini Teater
Autor Paavo Piik
Esietendus mais 2018
Üks noor naine hakkab külastama vanureid, pakkudes neile abi. Ta nimi on Leelo. Või Kristiina. Või Meribel. Kuidas kunagi. Mõnikord toob ta neile süüa, mõnikord aitab pliidi alla tuld teha. Aga kohe kindlasti aitab ta neid igasuguste lepingutega. Pälvides inimeste usalduse, mässib ta nad ümber sõrme viisidel, mis tunduvad hiljem müstilised nii prokurörile kui ka kohtunikule... See on lugu inimesest kiirelt arenevas ühiskonnas, mis elas ühe kümnendi jooksul üle Euroopa Liidu ja NATOga liitumise, pronksiöö ja majanduskriisi, eurolaulu- ja olümpiavõidu, interneti võidukäigu ja rate.ee.
Lavastust, kus osalevad näitlejad Tallinna Linnateatrist ja Vana Vana Baskini Teatrist, mängitakse peamiselt väljaspool Tallinna, nagu tavaks Vana Baskini Teatrile.

2010–2020
Eesti Draamateater / Nargen Opera
Andrus Kivirähk, «Isamaa pääsukesed»

Lavastaja Priit Pedajas, muusikajuht Tõnu Kaljuste
Esietendus juunis 2018
Siis, kui Eesti Vabariigi sünnipäeva on juba aasta jagu aega tähistatud, kui asjakohased ajaloolised sündmused ja isikud on juba mitu korda auga meeles peetud, kui teatrite ühislavastused on iseseisvussajandi kümnendeid pidi jõudnud välja tänapäeva, kui pidulikul juubeliaastal 2018 on teatris algamas suvehooaeg – siis on aeg teha lavastus juubeli tähistamisest endast. Ja näe, juba kirjutabki Andrus Kivirähk näidendit «Isamaa pääsukesed», juba lasebki ta seal saabuda elevil Pilvil näiteringi proovi teatega: «Tüdrukud – ma kirjutasin näidendi vabadussõjast!» Juba peavadki lavastaja Priit Pedajas ja muusikajuht Tõnu Kaljuste lavastamise plaani, juba otsivad Eesti Draamateater ja Nargen Opera oma ühisele muusikalile mängupaika. Isamaa pääsukesed lendavad suveks siit ja sealt kokku, ühist juubelinäitemängu tegema ja vaatama – et ajaloo teatepulk üle anda Eesti iseseisvuse uuele sajandile. Juubeli otsad tõmmatakse kokku, aga näitering kannab ikka edasi suuri ja väikseid Eesti järjepidevuse asju. «Vaata nüüd, Birgit, niimoodi kootakse sokikanda. Niimoodi kooti seda juba Vabadussõja ajal ja kootakse tulevikus kah. Olgu milline aastanumber tahes, ikka istuvad kuskil mõned naised ja koovad sokile kanda.»

2020–…
Vene Teater / kooliõpilased
Esietendus juulis 2018
Vene Teatri Eesti Vabariigi juubeli lavastus valmib koostöös loomingulise ühendusega AUDIOKINETICA sotsiaalse uurimustöö ning eksperimendina, kaasates lavateksti sünniprotsessi Eesti kooliõpilaste tulevikunägemused, Vene Teatri näitlejate unistused ning nii eesti kui ka vene noorte lavastajate ja dramaturgide arusaamad ühiskonna toimemehhanismidest. Lavastus sünnib mõttepaljususe ühtelaulmisena ning viib etenduseni, mis lõpeb ühendkooride harmoonilise esitusena.
Üksi on raske, üheskoos aga jõudu rohkem. Üks inimene välul ei ole kuuldav, kuid kümneid tuhanded üheskoos kuuleb terve linn. Eesti tugevus nii minevikus kui ka tulevikus on koos tegemises – kui üks inimene seisab Eesti-Läti piiril, ei lähe see kellelegi korda, aga kui seda teevad tuhanded, hoides üksteisel kätest kinni, siis seda märgatakse. Ühisel jõul tegutsemine on vorminud meie minevikku ja loodetavasti saab vormima ka meie tulevikku.
Kui on üks lavastaja, siis see on ühe inimese nägemus sellest maailmast. Kui on kaks lavastajat, siis nad lähevad kas tõsiselt tülli või sünnib midagi, mis on suurem kui üks pluss üks. Ja kui on üks neist on eestlane ja teine venelane, siis seda laiem on see maailm, mida me nii laval kui ka reaalsuses ehitama hakkame. Ja kui veel üks dramaturg on eestlane ja teine venelane, siis milline on see lugu, mida me jutustame? See on lugu, mis vormib meie tulevast reaalsust, sest ta ise ongi meie tulevane reaalsus.
Me teame, kuidas laval mängida, kuidas vormida mälestused või unistused teatrimänguks. Meile meeldib mängida. Meile meeldib ka unistada tulevikust. Kuid milliseks meie tulevik meie unistuste kohaselt või kiuste tegelikult kujuneb...? Minevikku mäletab igaüks isemoodi, olevikku elame teel tulevikku üheskoos.
Ka žanriliselt on tegemist mänguga eri vormide kokkupuutepunktidel. Miks ei võiks tulevikku hoopis tantsida? Või joonistada? Või laulda? Kas peab oleme nii konkreetne eraldusjoon, et meie siinpool lavapiiri ja teie sealpool? Mis siis, kui oleksime rohkem koos? Teie mõjutate laval toimuvat ja meie laulame koos teiega? Ikka koos, teisiti ei saa.
Vene Teatri lavastus ei anna valemit eelseisva kümnendi mõistmiseks. Lavastus paotab vaid ukse, et näha, mismoodi me oma tulevikku näha soovime, kardame, julgeme.


Allikas: EV100, Eesti Etendusasutuste Liit, Postimees
Märksõnad

Kõik uudised