Riigi 100. sünnipäevaks rajatakse 600 kilomeetrit uut matkateedAvaldatud: 02.03.2017

Rõõmustage, matkahullud: Eestit läbivale kahele 1200 km kogupikkusega matkateele lisandub aasta pärast kolmas. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kavatseb Eesti 100. sünnipäeva puhul avada veel ühe tee, mis on kirde-läänesuunaline. Nii oleks Eesti maailmas unikaalse paigana piirist piirini matkateid sõna otseses mõttes risti-rästi täis. Kokku tuleks neid kogunisti 1800 kilomeetrit. Arvestades keskmise matkaja keskmiseks päevateekonnaks 25 kilomeetrit, kuluks kõigi teede läbimiseks 72 päeva jutti.

Foto: visitpolva.ee

Sajandivahetuse plaan
Praegu on olemas 2012. aastal avatud Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee, 375 kilomeetrit. 2013 lisandus uus haru, Aegviidult Ähi­- järvele, 628 kilomeetrit. 2015. aastal tuli lisa 192 kilomeetrit Perakülast Aegviiduni. Aga et küll küllale liiga ei teeks, on RMK valmis saamas teega, mis kulgeb läänest kirdesse läbi Eesti.

RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo tutvustab uut matkateed heal ja rõõmsal meelel. Kuigi möönab, et tegu on veel raja esialgse kavaga, mis võib aasta jooksul muutuda.
“Rada algab Matsalu rahvuspargi külastuskeskusest Penijõel ja liigub Aegviidu suunas. Teel püüavad pilku Kasari jõe luhad, endisaegne Virtsu viinud raudtee tamm, jõuame Varbola Jaanilinna. Raplamaal viib rada Kõnnu järveni ning edasi läbi Kohila valla Paunküla mägedeni. Ees ootavad Aegviidu metsad.” Rammo rõhutab, et just nimelt Aegviidus kohtuvad kõik meie kolm matkateed, mis teeb selle paiga matkajate ristteena üsnagi eriliseks.

Aegviidult kulgeb tee edasi Tapa külje alla, jõuab Neerutini, läbib Porkuni ja Tudu metsad, Sirtsi soost mööda Kiviõlisse ja Püssi. Edasi läbi Aidu karjääri ja Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, piki põhjarannikut Toila pargini ja sealt läbi Voka Sillamäele ning Sinimägede lahingupaikadeni. Edasi läbi Sirgala ja Viivikonna Kurtna järvede Kuremäe kloostrini.

“Rada lõpeb Peipsi põhjarannikul Kauksis RMK külastuskeskuse õuel,” lõpetas Rammo. Ta rõhutas, et kolmanda, nagu ka kahe eelmise haru rajamisel oli lähtepunktiks soov kasutada ja ühendada omavahel olemasolevaid loodusradu ning peatuskohti. Sellel läänest kirdesse suunduval matkatee harul on juba olemas 22 lõkketegemise ja telkimise võimalust, lisaks on kavas rajada veel 14 peatuskohta.

Ameerikast parem
Rammo sõnutsi on risti-rästi matkateede rajamine vastutulek aina kõvemini kostnud matkajate soovidele, kellele jäi väheks vaid paarikilomeetristest radadest. Nii alustatigi olemasolevate radade ja peatuspaikade sidumist ühtseks trassiks, nende kirjeldamist ja tähistamist, samuti uute peatuskohtade rajamist.

Tulem piirist piirini läbi maa kulgevate matkateedena on meie väikese Eesti suurejooneline võimalus, mida näiteks USA enesele kunagi lubada ei saa.

Artikkel refereeritud Maahelehest.
 

Kõik uudised